Põhikiri

EESTI KUTSEHAIGETE LIIDU PÕHIKIRI

Mittetulundusühingu “EESTI KUTSEHAIGETE LIIT” (edaspidi LIIT) põhikiri on kinnitatud Eesti Vabariigi Kutsehaigete Liidu 03.mail 1997.a. üldkoosoleku otsusega. Registreeritud 15.07.1997.a. ettevõteregistris reg.nr.64820137 Muudatused põhikirjale on kinnitatud Liidu üldkoosoleku otsusega 29.septembril 1999.a. ja 17. mai 2007.a. üldkoosoleku otsusega seoses Tulumaksu seaduse § 11 „Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri“ muutmisega

1. Üldsätted

1.1. Liidu nimi on mittetulundusühing Eesti Kutsehaigete Liit.
1.2. Liidu asukohaks on Eesti Vabariik Tartu linn.
1.3. Liit on eraõiguslik juriidiline isik oma pangaarve, pitsati ja atribuutikaga.
1.4. Liit juhindub oma tegevuses põhiseadusest, teistest seadustest, muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
1.5. Liit on asutatud tähtajatult.
1.6. Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.7. Liidul võib olla palgaline tegevjuhtkond.
1.8. Liit tegutseb liikmete omavalitsuse alusel.

2. Liidu eesmärk ja ülesanded
2.1. Liit on mittetulundusühing, mis tegutseb avalikes huvides sotsiaal- ning kultuurivaldkondades ,ühendades vaba tahte alusel kutsehaigete ühinguid, teisi juriidilisi isikuid ning seltsinguid, kelle tegevusvaldkonnaks on töö kutsehaigetega.
2.2. Liit on heategevuslik ,pakkudes sihtrühmale teenuseid tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil, kaitstes sihtrühma inim-, kodaniku- ,sotsiaalseid ning majanduslikke õigusi Liit ei jaga oma vara ega tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi .Liit on vabariigi kutsehaigete poliitika edendamise alaseks üleriigiliseks koostöö- ja koordinatsiooniorganiks.
2.3. Eesmärgi saavutamiseks teeb Liit koostööd Eesti Vabariigi riigivõimu- ning -valitsusorganitega. Liidu tegevuses lähtutakse Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsioonist ja muudest sihtrühma puudutavatest õigusaktidest. Liit soodustab võimaluste võrdsustamist vastavalt mittediskrimineerimise põhimõtetele koostöös riigivalitsemis- ja võimuorganitega, kodanike ühenduste , ärisektori institutsioonide ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja esindustega
2.4. Liidu ülesanded on:
2.4.1. Osalemine vabariigi sotsiaalpoliitikas, kutsehaigeid puudutavate ja muude õigusaktide eelnõude, arengukavade, programmide ning projektide väljatöötamise algatamises ja elluviimises.
2.4.2. Kutsehaigeid puudutava informatsiooni ja statistika kogumine ja üldistamine, vastavate teadusalaste tegevuste ja uurimistööde toetamine.
2.4.3. Liikmeskonnale suunatud positiivse avaliku arvamuse kujundamine.
2.4.4. Aidata lahendada kutsehaigete ja töövigastusega inimeste probleeme oma kompetentsi piires vabariigis ja välisriikides. Koostöö teiste riikide samalaadsete ühendustega, selle kaudu saadava info ja kogemuste vahetamine, osalemine rahvusvahelistes koostööprojektides.
2.4.5. Puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomise standardreeglite täitmise jälgimine .Viia ellu EV Invapoliitika üldkontseptsiooniga seotud kutsehaigete projekte vabariigis.
2.4.6. Kandidaatide esitamine valitavatesse omavalitsuse- ja riigivõimu struktuuridesse.
2.4.7. Ühiskonna, Liidu ja erinevate ühingute vahelise info vahendamine.

3. Liikmed

3.1. Liidu liikmeteks võivad olla Liidu põhikirja tunnustavad ja tegevust toetavad ning seadustega kooskõlas registreeritud kutsehaigete ühingud ja kutsehaigete seltsid.
3.2. Liidu liikmeteks võivad olla toetajaliikmed ja teised juriidilised isikud, kes tegelevad kutsehaigete ja tööõnnetuses kannatanutega.
3.3. Toetajaliige ei oma hääleõigust.
3.4. Liidu töös osalemiseks esitavad liikmete esindajad volikirja, mis on antud vastavalt liikmesorganisatsiooni põhikirjale.
3.5. Liidu liikmeks vastuvõtmine toimub liikmeks astuja kirjaliku avalduse alusel juhatuse koosolekul.
3.6. Väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse, mis rahuldatakse juhatuse otsusega 1 kuu jooksul avalduse esitamise päevast.
3.7. Liidu põhikirja eiramise või rikkumise korral, Liidu usalduse kaotamise korral, Liidu ees võetud kohustuste või istungi ja juhatuse otsuste mittetäitmise korral võib liikme juhatuse otsusega Liidust välja arvata. Liikme esindaja samalaadse käitumise korral teeb Liit volitajale kirjaliku ettepaneku esindaja väljavahetamiseks.
3.8. Väljaarvatavale liikmele teatab juhatus kirjalikult koosoleku toimumise aja ja koha, mil tema küsimus arutusele tuleb. Väljaarvataval liikmel on õigus osaleda selle küsimuse arutelu juures. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt hääletasid kohal olevatest vähemalt 1/2 juhatuse liikmetest +1. Otsus rahuldatakse 1 kuu jooksul.
3.9. Liikmel on õigus:
3.9.1. osaleda hääleõigusega Liidu istungil kahe esindajaga, omades 1 hääle;
3.9.2. olla esindaja kaudu valitud Liidu juhtorganisse;
3.9.3. osaleda Liidu üritustel;
3.9.4. esitada ettepanekuid Liitu puudutavates küsimustes;
3.9.5. osaleda istungil asendusesindaja kaudu.
3.10. Liige on kohustatud:
3.10.1. tasuma liikmemaksu, mille suurus ja tasumise kord määratakse kindlaks istungi protokollilise otsusega;
3.10.2. esitama Liidu juhatusele üks kord kvartalis sisulise töö aruanded, finantsaruande üks kord aastas Liidu poolt eraldatud rahaliste vahendite kohta;
3.10.3. täitma Liidu põhikirja ja kodukorda;
3.10.4. võtma täitmiseks istungi ning juhatuse protokollilisi otsuseid;
3.10.5. osalema Liidu töös;
3.10.6. täitma endale Liidu ees võetud kohustused;
3.10.7. mitte esinema Liidu nimel ilma vastava volituseta;
3.10.8. pidama aruandlust, arvestust ja registriandmeid vastavalt juhatuse otsusele.
3.11. Liikmetele saab kohustusi määrata istungi ja juhatuse protokolliliste otsustega.

4. Istung
4.1. Kõrgemaks juhtorganiks on liikmete esindajate üldkoosolek (edaspidi volikogu istung).
4.2. Istung on korraline või erakorraline.
4.3. Korraline istung kutsutakse kokku juhatuse poolt mitte harvem kui 2 korda aastas, teatades selle toimumise aja ning päevakorra liikmetele kirjalikult vähemalt 7 kalendripäeva ette.
4.4. Erakorraline istung kutsutakse kokku juhatuse või 1/10 Liidu liikmete kirjaliku motiveeritud taotluse põhjal, teatades sellest liikmetele ette vähemalt 7 kalendripäeva.
4.5. Erakorraline istung on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole liikmetest.
4.6. Istung on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole liikmetest.
4.7. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole osalenud liikmete esindajatest.
4.8. Eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi istungil osalevate liikmete nõusolek, põhikirja muutmiseks on vajalik 3/4 istungil osalevate liikmete nõusolek.
4.9. Istungil toimuvad korralised valimised Liidu juhtorganitesse iga 4 aasta järel.
4.10. Kui istung ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus ühe nädala jooksul kokku sama päevakorraga istungi, mis on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata osalejate arvust
4.11. Istung protokollitakse ja allkirjastatakse protokolli koostaja, istungi juhataja ja protokollikinnitaja poolt.
4.12. Istungi pädevuses on:
4.12.1. eesmärgi muutmine;
4.12.2. põhikirja muutmine;
4.12.3. põhikirja täiendamine;
4.12.4. eelarve projekti kinnitamine, eelarvesummade ümberjagamine ning eelarves kajastamata summade ümberjagamine;
4.12.5. juhatuse ja revisjoni aruannete ärakuulamine ja kinnitamine;
4.12.6. juhatuse liikme määramine;
4.12.7. juhatuse esimehe kinnitamine;
4.12.8. revidendi määramine:
4.12.9. palgalise tegevjuhi valimine ja tema töölepingu tingimuste ning tööreglemendi kinnitamine.
4.13. Juhatuse liikme või revidendi võib tema määranud organ alati tagasi kutsuda, kui tema kohustused Liidu ees on olulisel määral täitmata, tema võimetus Liidu tegevust juhtida on ilmne või ta on kaotanud istungi usalduse, samuti mõnel muul mõjuval põhjusel.
4.14. Juhatuse ja revisjoni väljalangenud liikmete asemel määrab istung uued liikmed;
4.14.1. valitud juhatuse liikme volitused algavad pärast kohturegistrisse kandmist;
4.14.2. valitud revidendi volitused algavad kohe pärast määramist.

5. Juhatus

5.1. Istungite vahelisel ajal juhib Liidu tegevust juhatus.
5.2. Juhatuses on 3 – 7 liiget.
5.3. Juhatuse koosolekud toimuvad mitte harvem kui 4 korda aastas.
5.4. Juhatuse koosoleku võib kokku kutsuda ka siis, kui seda nõuab 1/10 juhatuse liikmetest kirjaliku motiveeritud taotluse alusel.
5.5. Juhatus on otsustusvõimeline, kui selle koosolekul osaleb üle poolte liikmetest.
5.6. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
5.7. Juhatuse pädevuses on:
5.7.1. tegevuse juhtimine istungite vahelisel ajal;
5.7.2. eelarve projekti koostamine ja esitamine istungile kinnitamiseks;
5.7.3. eelarve täitmise jälgimine ja raamatupidamise korraldamine;
5.7.4. juhatuse esemehe või tegevjuhi finants- ja tegevusaruande kinnitamine;
5.7.5. liikmete vastuvõtmise , väljaastumise ja väljaarvamise otsustamine;
5.7.6. istungite toimumise aja, koha ja päevakorra kinnitamine, vajadusel põhikirjast suurema esindatuse kvoodi otsustamine;
5.7.7. juhatuse esimehe nimetamine kuni 5 aastaks;
5.7.8. otsused volituste andmise kohta Liidu esindamiseks;
5.7.9. muud seadustest tulenevad toimingud.
5.8. Juhatuse protokolliliste otsustega reguleeritakse komisjonide töökorraldust, mis ei ole põhikirjaga reguleeritud.
5.9. Juhatuse koosolekud protokollitakse ja kinnitatakse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolt.
5.10. Juhatus esitab kvartali järgneval kuul liikmete esindajatele finants- ja tegevusaruanded.
5.11. Juhatus on aruandekohustuslik istungi ees.
5.12. Juhatus on kohustatud edastama Liidule saabunud infot ja muud teavet liikmesorganisatsioonide esindajatele
5.13. Juhatus on kohustatud edastama juhatuse koosolekute protokollide koopiad, kui esindajad seda soovivad.
5.14. Töölepingu juhatuse esimehega sõlmib juhatuse poolt määratud isik.
6. Juhatuse esimees

6.1. Juhatuse esimees on juhatuse liige.
6.2. Juhatuse esimees:
6.2.1. korraldab juhatuse tegevust;
6.2.2. esindab Liitu ja tegutseb Liidu nimel ilma volikirjata;
6.2.3. annab Liidu juhatuse otsuse alusel volikirju;
6.2.4. sõlmib töö- ja muud lepingud kooskõlastatult juhatusega;
6.2.5. korraldab Liidu asjaajamist ja dokumentatsiooni, rahaliste-materiaalsete väärtuste käsutamist ja kasutamist, temale antud volituste piires.
6.2.6. kohustub täitma istungi ja juhatuse poolt vastuvõetud protokollilisi otsuseid.
6.2.7. kannab täieliku isikliku vastutust Liidu raamatupidamise korraldamise, dokumentatsiooni ja informatsiooni säilitamise eest.

7. Revisjonikomisjoni õigused ja kohustused

7.1. Revisjonikomisjon on sõltumatu 1-3 liikmeline kontrollorgan, mis määratakse istungi poolt neljaks aastaks.
7.2. Revisjonikomisjon on pädev revideerima Liidu tegevust, finantsmajanduslike tehingute õigsust ja vastavust üldkoosoleku otsustele, juhatuse otsustele ning kehtivale seadusandlusele.
7.3. On õigus kontrollida kõiki dokumente, rahalisi ning muid materiaalseid väärtusi, varasid ning nende olemasolu.
7.4. Kannab kontrolli tulemused ette volikogu istungil.
7.5. Kontrolli tulemuste kohta koostab akti, mida säilitatakse koos teiste Liidu dokumentidega ettenähtud korras.
8. Osakonnad
8.1. Liidul võivad olla osakonnad.
8.2. Liidu osakonnaks võib olla koolitus- arendusosakond, mille ülesandeks on Liidu koolitusprogrammide organiseerimine ja teostamine.
8.3. Liidu osakonnaks võib olla õigusosakond, mille peamiseks ülesandeks on kutsehaigete juriidiline nõustamine ja nende õiguste kaitsmine.
8.4. Osakondade õigused ja kohustused kinnitatakse juhatuse protokollilise otsusega.

9. Vara

9.1. Liidu vara tekib:
9.1.1. riigieelarvest, s.h. hasartmängumaksust laekuvatest summadest;
9.1.2. koolitusest;
9.1.3. kirjastustegevusest;
9.1.4. projektitööst;
9.1.5. sponsorlusest;
9.1.6. annetustest;
9.1.7. liikmemaksudest;
9.1.8. muust seadusega kooskõlas olevast tegevusest.
9.2. Liidu vara kasutamist ja käsutamist otsustab juhatus, kes kannab vastutust selle otstarbeka ja sihipärase kasutamise eest.

10. Ühinemine, jagunemine, lõpetamine

10.1. Liidu tegevus lõpetatakse:
10.1.1. istungi otsusega;
10.1.2. liikmete arvu vähenemisel alla kolme;
10.1.3. istungi võimetuse korral valida juhatuse liikmeid.
10.2. Tegevuse lõpetamine, ühinemine ja likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras.
10.3. Likvideerimisel käivitub likvideerimismenetlus, mille viivad läbi likvideerimiskomisjoni liikmed, kui istungi otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijad lõpetavad Liidu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja annavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.