Hüvitamine

Kutsehaiguse või tööõnnetuse põhjustanud tööandja(te)l on kohustus hüvitada töövõimetuspensioni ja keskmise palga vahe vastavalt kutsealase töövõime kaotuse protsendile. Kui tööandja on likvideeritud ja tal ei ole õigusjärglast , läheb hüvise maksmise kohustus üle riigile (kohalikule pensioniametile). Kahjude hüvitamise korda reguleerib Eesti NSV Tsiviilkoodeks (tervisekahjustuse juhtumite puhul kuni 30.06.2002), Võlaõigusseadus (tervisekahjustuse juhtumite puhul alates 01.07.2002) ning Vabariigi Valitsuse 10.06.1992.a määrus 172 “Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra kohta “.
Nb! Määrus 172 ei kehti alates 01.07.2002

Kahju eest vastutav organisatsioon on kohustatud hüvitama ka arstliku ekspertiisiga kinnitatud lisakulud: proteesid, abivahendid, retseptiravimid, sanatooriumituusikud, sõidukulu raviasutusse või sanatooriumi, kulutused kannatanu kõrvaliseks hoolduseks.
Kahju hüvitamise arvutamisel võetakse aluseks töövigastusele või töövõimetuse tekkimisele eelnenud 12 kalendrikuu keskmine kuusissetulek. Kannatanu soovil võib arvutamise aluseks võtta haiguse põhjustanud töö lõpetamisele eelnenud 12 kalendrikuu keskmise kuusissetuleku.